Kuues nädal

Selle nädala postitus saab olema väga lühike, sest lihtsalt ei õppinudki eriti midagi uut. Võiks öelda, et uusi teadmisi omandasin ainest "Õppimine täiskasvanueas". Mulle väga meeldis intervjuu Hendrik Relvest ning samuti kahe õppija lugu. Viimase puhul tuli eriti hästi välja see, kui erinevad võivad inimesed olla. Grupitööd puudutavad küsimused ja neile vastamine osutus huvitavaks ülesandeks, sest neile küsimustele tuli ka vastata grupis olles. Meie grupp oli väga avatud kõikide mõtetele, see mida keegi mingi küsimuse kohta ütles, läks ka paberi peale kirja. Ei olnud negatiivset suhtumist kellegi ideesse või arvamusse. Loengu käigus sai paika pandud eksamitöö kavand ehk üritasin leida küsimustele vastuseid seoses juhtumi analüüsimisega. Arvan, et töö eesmärgid said hästi paika pandud, ning järgmisel nädalal raamatukokku minnes on silme ees ettekujutlus olemas, kuidas töö tegemine hakkab välja nägema. Üks kogemus juhtumi analüüsi tegemisest on olemas ja arvan, et see aitab seekordsele ülesande tegemisele väga palju kaasa. Jään ootama teisipäeva, kui tuleb taaskord suunduda raamatukokku. Loengus sai analüüsitud ka ennast grupis. Minu arvates väga kasulik analüüs, sest silme ees on minu tugevused, ning need oskused, mis vajavad veel arendamist. Arendustööd saab teha grupitöid tehes. Üldiselt öeldes oleks võinud terve see nädal huvitavam olla, kuid kahjuks ei olnud. Ehk siis järgmine on teadmisterohkem.

Viies nädal

Sellel nädalal jäid mitmed loengud ära, võimalus oli iseseisvaid töid teha. Kasutasin seda juhust ja suutsin mitmeid asju valmis teha, mille üle tunnen uhkust, sest tähtaegadeni on veel aega. Tundub, et enam ei jätagi tööde tegemist just väga viimasele minutile, saan need varem valmis. See nädal ei olnud ka loengut "Õppimine täiskasvanueas". Samas ei saaks öelda, et seda loengut ei olnud, see küll oli, aga toimus e-õppes. Lihtsalt ei pidanud kooli minema, mis oli hea vaheldus, sest hommikul oli võimalik oma uni täis magada. Iseseisva töö tegemine selles loengus õnnestus päris hästi. Rühmade kaupa tuli analüüsida ühe juhtumi probleemi. Tavaliselt on meid rühmatöö tegemise ajal kolm, kuid seekord tuli kahekesi hakkama saada, sest kolmas liige oli koolitusel. Esialgu ülesandega tutvumise ajal tundus, et midagi väga keerulist ei pea tegema, et saame ülesandega hakkama. Ainuke raskendav asi oli ajalimiit, milleks oli 45 minutit (I etapi tegemine). Oleks tahtnud oma mõtteid pikemalt kirja panna ning samuti rühmakaaslasega rohkem arutleda antud teema üle, kuid kuna küsimusi antud ülesandes oli mitmeid, ei jäänud kahjuks arutlemiseks eriti aega. Kui me olime ülesande üles laadinud, siis oli tunne, et midagi jäi nagu puudu. Ilmselt oli puudus arutlemisest, sest läbi msn-i oli minu arvates sellist tööd suhteliselt kehva teha. Keeruline oleks olnud ka rühmakaaslasega kokku saada, sest töö oli vaja ära esitada ja aeg tiksus muudkui meie kahjuks. Võiks öelda, et töö kohta tagasiside saades saabus väike kergendus, sest midagi hullu meie tehtud töös ei olnud. Seega linnuke kirjas ja sai jätkata antud ülesande järgmiste etappidega. Vaatasime, mis materjali saaksime kasutada selle juhtumi probleemi süvendatud analüüsiks ning reedel suundusime raamatukokku seda tööd tegema, kus liitus ka meie kolmas rühmakaaslane. Tiim oli jälle koos ja töö sujus päris ladusalt. Kõik otsisid raamatutest erinevat materjali, kuidas saaks antud probleemi analüüsida. Kui materjal oli koos, siis sai hakatud seda kirja panema. Mina olin seekord siis sekretäri rollis, kes kõik asjad kirja pani, samal ajal kui rühmakaaslased dikteerisid teksti. Jäin selle ülesande sooritusega rahule, sest kõik rühmakaaslased andsid võrdselt oma panuse töösse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sel nädalal sai palju õpitud selle kohta, kuidas juhtumit analüüsida. Tutvutud sai ka vastava kirjandusega. Vaatamata sellele, et mitmed loengud jäid ära, oli see nädal väga tööderohke, sest ära jäänud loengutes tuli teha samuti iseseisev töö. Minu jaoks oli möödunud nädal väga edukas, väga paljud kodutööd said tehtud ja ma tunnen, kuidas see tööde koormuse hulk järjest väheneb. Mõtlen positiivselt- enam pole palju jäänud (umbes kaks nädalat) ning siis saab mõnda aega puhata :)

Neljas nädal

Nädal algas taaskord õppekäiguga. Seekord külastasime Ristiku põhikooli, kus alguses õppealajuhataja andis ülevaate kooli kohta ning hiljem oli võimalik kahte tundi vaadelda. Mina valisin eesti keele ja matemaatika. Mõlemad tunnid olid väga huvitavad, sai jälgida õpetajate tööd ja täpsemalt meetodeid, mismoodi nad tundi läbi viivad ja tunnis korda hoiavad. Näpunäiteid sai küllaga. Teisipäeval sai suund raamatukogu poole võetud- hea võimalus kodutöid teha, sest sel päeval loenguid ei ole. Kodutööna sai võrreldud erinevaid täiskasvanueas õppimise teooriad. Valisime võrreldavateks: transformatiivse, narratiivse ja enesejuhitud õppimise. Mulle endale meeldib kõige rohkem narratiivne õppimine. Võimalik on õppida läbi kogemuste, neid analüüsida ning uusi ideid välja tuua. Tänu sellele toimub pidev õppimine. Kolmapäeval oli jällegi õppekäik. Kohaks oli Õunakese lasteaed- erivajadustega lapsed. Väga tore ja sooja õhkonnaga asutus. Seal saime jälgida, mida lapsed rühmades igapäevaselt teevad ning hiljem arutlesime nähtut koos eripedagoogi ja õppealajuhatajaga. Mõlemad selle nädala õppekäigud olid huvitavad ja kogemusterohked. Õpitud sai palju, mida hiljem tööle asudes saab kasutada.
Õppimine täiskasvanueas loengus sai rühmadena läbi vaadatud erinevad õppimise teooriad. Iga rühm tõi detailsemalt välja erinevate teooriate tunnused. Üleüldine pilt teooriatest sai tunduvalt selgemaks, kui see oli iseseisvalt neid teooriad võrreldes. Seega rühmatöö tegemine osutus mulle, kui õppijale väga kasulikuks. Oli huvitav. Kogu selle nädala jooksul sai palju uut ja põnevat õpitud. Uut informatsiooni sai piisavalt, mille üle mõtiskleda.

Kolmas nädal

See nädal oli töine nagu ikka. Nädala esimestel päevadel sai taaskord raamatukogus aega veedetud. Tuli teha referaat ja hiljem selle põhjal ka ettekanne. Võiks öelda, et nädal oli üsnagi väsitav, sest ootasin juba teisipäeval, et oleks reedese päeva lõunaaeg, et hakkas nädalavahetus. Nädalavahetusel ei teinud küll midagi sellist, mis oleks ära väsitanud, kuid vaatamata sellele olin juba nädala alguses väsinud ja sellepärast pole ka midagi sisukat selle nädala postitusse kirjutada, kuna ei olnud mõtetega eriti õppimisele keskendunud.
Lisaks siia kaks punkti loengust:

• Kuus arusaama õppimisest Marton (1993)

1. Õppimine kui teadmiste lisandumine, faktide omandamine.
2. Õppimine kui meeldejätmine ja reprodutseerimine.
3. Õppimine kui rakendamine.
4. Õppimine kui mõistmine.
5. Õppimine kui mullegi käsitlemine teisiti.
6. Õppimine kui muutumine isiksusena.

• Õppimise kontekstid

1. Argisituatsioonide põhine õppimine: Iseloomulik: informaalne, eesmärgipärane-teadlik või juhuslik, enamjaolt puudub õpetaja; Õppimise võimalused: funktsioneerimise kui mõistmise küsimused, osalemine, jälgimine; Õppijald eeldatav: õppija vastutab oskuste ja teadmiste loomise eest; Õppimise tulemus- elamise osksamine, suhtlemine; Probleem: sellest ei piisa.
2. Istitusionaalne/õppes õppimine:Iseloomulik: informaalne, formaalne, süsteemsus, kohustulikkus, ühiskondlik surve, hindamine; Õppimise võimalused: varjatud õppekava, õppida roll, süsteemne õpe, lineaarsus, kumullatiivsus; Õppijalt eeldatav: vaja on motivatsiooni; Õppimise tulemus: süsteemsed teadmised metakognitsioon; Õppimise probleemid: õppimine koolile hoiak, õpitu ülekanne-oskused on seotud kontekstiga- kuidas seostada õppes õpitavat tööga, eluga.
3. Tööpõhine õppimine: Iseloomulik: osatähtsus on kasvanud, juhuslik või kavandatud; Õppimise võimalused: uued ja tundmatud situatsioonid, tööga seotud õppimine; Õppimise tulemus: töö oskamine, isiksuslik areng; Õppimise probleemid: kitsas õppimisvõimaluste nägemine (vs süsteemne lähenemine)
4. Veebipõhine õppimine: Iseloomulik: sõltumatus ajas ja kohas, teadmispõhisus, ühepoolsus; Õppimise võimalused: kirjalik kommunikatsioonivõime; Õppijalt eeldatav: vaja on motivatsiooni ja otsustavust- pühendumust; Õppimise tulemus: tehnoloogia tundmine; Õppimise probleemid: isiksuse arengu mõõde jääb puudulikuks. Väga palju inimesi langeb veebikursustelt välja- puudub rühma tunnetus ja surve, aega ei osata planeerida.
5. Huvipõhine õppimine: Iseloomulik: vabatahtlikkus; Õppimise võimalused: huviga seotud õppimine; Õppijalt eeldatav: juba olemasolev huvi ja motivatsioon; Õppimise tulemus: mingi valdkonna valdamine; Õppimise probleemid: jäetakse riigi poolt inimese enda huviks (marginaliseeritus ja sotsiaalse ebavõrduse toetamine).

Õppimine erinevates kontekstides võib tähendada erinevat õppimise protsessi, õpitulemusi ja erinevaid õpieesmärke ja ka väärtus võib erineda. Informaalseks, formaalseks jaotuse alusel jääb märkamata, et ka koolis võib õppida informaalselt.

3 2 1

3 mõtet

1. Erinevad koolitluste käsitlused
2. Õppmise võimalusi on väga palju
3. Erinevad rollipildid õpisituatsioonides

2 küsimust

1. Kuidas erinevaid rolle täiustada?
2. Kuidas muuta hoiakut täiskasvanueas õppimise kohta?
   

1 tegevussamm

1. Koju minek- loengust sai palju uut infot, ning samuti tuli teha erinevaid tegevusi (nt ettekande planeerimine ja selle esitamine). Kõik see väsitas ära ja kõige parem samm ongi koju minek peale väsitavat loengut.

Reedel jäi üks loeng ära, tundus isegi väike kergendus, sest juba nädala alguses soovisin reedet, siis rõõm oli kuulda, et loeng jääb ära. Kuna loeng jäi ära siis tuli teha iseseisev töö, mis ei olnud eriti keeruline. Tuli otsida erinevaid mänge kuulmispuudega lastele. Selle otsustasin ära teha kohe samal päeval. Niigi on muid töid nii palju teha, siis ei ole vaja seda koormat veel suurendada. Positiivse emotsiooni sain ka sellest, kuna kodutöö tegin valmis nädal aega varem. Minu puhul natukene haruldus, sest tööd valmivad üldiselt viimasel minutil. :)

Teine nädal

Sügis II õppeperioodi teisel nädalal sai päris palju õpitud. Aines "Õppimine täiskasvanueas" tuli tegeleda rühmatööga ning koostada tuli ka mõistekaart. Mõistekaardi koostamine raskusi ei valmistanud, sest sügis I perioodis sai läbitud kursus "Haridustehnoloogia", kust sai väga palju kasulikku ja vajalikku informatsiooni erinevate programmide ja palju muu kohta. Seega mõistekaardi koostamise programmidest oli juba eelnevalt kogemus olemas. Rühmatööna valisime intervjuu tegemise. See osutus huvitavaks, sest intervjueeritaval on väga palju elukogemusi õppimise kohta, mida ta meile rõõmuga jagas. Selle kodutöö põhjal võibki öelda, et õppimine on meeldiv, kui on olemas tahe ja toetus ning on hea, kui see tahe ja toetus on olemas, sest õppimine toimub kogu elu. Lisaks eelnevale, toimus minu erialal ka kaks õppekäiku. Üks neist oli Tallinna Laagna-lasteaed põhikooli ja teine Viimsi kooli. Laagna koolis oli meil võimalus õppetunde jälgida, kus tuli teha erinevaid märkmeid. Nt kas klassis on piisavalt valgust, kas õpilastel on piisavalt ruumi, kuidas on lauad/toolid klassid paigutatud, kas on segavaid faktoreid, mis segavad õppetööd jne. Võimalus oli vaadelda kahte erinevat tundi, mõlemad olid huvitavad, kus sai edaspidiseks omale näpunäiteid üles kirjutatud. Tegemist oli siis erivajadustega laste jälgimisega. Viimsi kooli õppekäik oli samuti huvitav, esialgu tutvustati meile kooli ning hiljem saime samamoodi tunde jälgida. Võimalus oli jälgida logopeedi tööd-uus ja huvitav kogemus. Sel nädalal oli päris palju jooksmist erinevatesse kohtadesse, mis oli väsitav, kuid mina olen uute teadmiste ja kogemuste saamisega rahul. Mainimata ei saa jätta ka seda, et mitmel päeval sai raamatukogus tunde veedetud koolitööde tegemiseks. Mulle meeldib raamatukogus õppida, sest seal on rahulik keskkond. Nn suhe raamatutega on mul ülikoolis oldud aja jooksul tunduvalt paremaks muutunud. Raamatud pakuvad huvi ja ma suudan neid lugeda ilma, et magama jääksin :)

Mõistekaart-haridussotsioloogia

Kuna pilt jääb blogis nii väike, lisan ka lingi, kust saab suuremalt mõistekaardi vaadata.
http://dl.dropbox.com/u/42382502/3f2o2_New-Sheet.jpg

Esimene loeng/nädal

Esimese loengu alguses saime tuttavaks kursusekaaslastega. Vastasime küsimustele ja püüdsime ka teise inimese kohta vastata eelneva tutvumise käigus saadud informatsiooni põhjal. Esimene loeng oli huvitav. Saime erinevatel teemadel arvamust avaldada.

1. Miks on Sul vaja mõista täiskasvanueas õppimist? Kus saad neid teadmisi ja oskusi kasutada? Hilisemas elus, kui ise tahan uut asja õppima hakata, siis on teadmisi täiskasvanueas õppimise kohta.

2. Milline on su suhe õppimisse? Mida tähendab Sinu jaoks õppimine?
Õppimine tähendab minu jaoks kohustust ja vaeva nägemist. Suhe õppimisse on hea- meeldib uusi teadmisi omandada.

3. Millise kolme omadussõnaga iseloomustaksid ennast õppijana?
Kohusteundlik, korrektne, vahest laisk.

4. Mis teeb õppimise Sinu jaoks huvitavaks? Nimeta vähemalt kaks asjaolu.
Uute teadmiste omandamine. Enda oskuste proovilepanek.

5. Mis teeb õppimise Sinu jaoks raskeks? Nimeta vähemalt kaks asjaolu.
Liiga mahukad kodutööd/kursusetööd.
Viimasele minutile tööde tegemise jätmine. Õnneks jõuan kõik asjad alati valmis, kuigi vahest viimasel minutil.

Mis toetab kohanemist muutuvas sotsiaalkultuurilises kontekstis?
*Enda arendamine (et suudaks tehnoloogiaga ümber käia)
*Ise tuleb aktiivne olla- lahtiste silmadega ringi käia.
*Ise peab muutustele avatud olema.
*Reaalsuse ja ebareaalsuse tajumine.
*Õpitahe, ettenägelikkus, adaptsiooni võime.
*Ühiskonna kaasamine vaatamata vanusele.
*Motivatsioon ja avatus.
*Soov mitte erineda.
*Vajaliku info otsimise oskus.
*Ajaga kaasas käimine.
*Keeled- mida rohkem inimene keeli teab, seda lihtsam on suhelda.
*Reisimine- erinevate kultuuride tundma õppimine.
*Hoiak õppimisse positiivne.
*Erinevad õpistrateegiad.

10 olulist oskust
*Mõtestamise oskus- keerukad mõtlemisprotsessid, mida arvutid ei suuda. Nt kriitiline mõtlemine ja arutlemine.
*Sotsiaalne intelligentsus- oluline, et inimesel kujuneksid sotsiaalsed oskused.
*Uuenduslik ja kohalolev mõtlemine- kuidas toime tulla ootamatute ja määramatute olukordadega.
*Kultuuridevaheline kompetentsus- suuta teha tööd ükskõik kellega ja ükskõik kus kohas.
*Üldistamise oskus- olulise väljatoomine
*Uue meedia keeleoskus- hinnata sõnumeid, keeleoskus.
*Erinevate distsipliinide kombineerimine.
*Disain- protsesside kavandamise oskus.
*Väga keeruka pingega toimetulek- tohutute andmete analüüsimine.
*Virtuaalse koostöö oskus- interneti kasutamise oskus.

Missugune peab olema õpte, mis toetub nendele tunnustele?
*Rühmatööde tegemine (foorumid, erinevad võrgustikud)
*Praktika võimaldamine välisriikides/õppekäigud välismaale- erinevad kultuurid.
*Materjalide analüüsimine.
*Erinevatel teemadel arutlemine.
*Projektide ja ettekannete koostamine.
*Lihtsad vahendid.
*Moodne tehnoloogia.
*Info kättesaadavus.
*Olulised näited.
*Kombineeritud õpe (individuaalne, grupitöö)
*Kaasaegsete põhiideede tutvustamine.
*Iseenda tundma õppimine.

Selle nädala kohta võib üldiselt öelda, et õppimisega seotud tegevused olid positiivsed. Uued kursused hakkasid, kus on uued väljakutsed ja võimalus uusi teadmisi omandada. Täna ehk reedel oli üks negatiivne emotsioon. Kui olime ühe kuruse kohta materjalid kätte saanud vaatasime õudusega, mida kõike tegema peab. Tuleb taaskord leida kusagilt üks laps, keda analüüsida. Tutvusringkonnas ei ole sellises vanuses last (4-10). Seega saab see kodutöö väga raske olema. Ei saa ju minna tänavale ja suvalisel lapsel varrukast kinni võtta ja hakata teda analüüsima. Enne tuleks õppejõududel natukene mõelda, kui sellise ülesande annavad. Kõigil ei ole võtta igas vanuses last. Selline negatiivne emotsioon siis algavast kurusest. Ehk asi laheneb kuidagi positiivselt.