Kuues nädal

Selle nädala postitus saab olema väga lühike, sest lihtsalt ei õppinudki eriti midagi uut. Võiks öelda, et uusi teadmisi omandasin ainest "Õppimine täiskasvanueas". Mulle väga meeldis intervjuu Hendrik Relvest ning samuti kahe õppija lugu. Viimase puhul tuli eriti hästi välja see, kui erinevad võivad inimesed olla. Grupitööd puudutavad küsimused ja neile vastamine osutus huvitavaks ülesandeks, sest neile küsimustele tuli ka vastata grupis olles. Meie grupp oli väga avatud kõikide mõtetele, see mida keegi mingi küsimuse kohta ütles, läks ka paberi peale kirja. Ei olnud negatiivset suhtumist kellegi ideesse või arvamusse. Loengu käigus sai paika pandud eksamitöö kavand ehk üritasin leida küsimustele vastuseid seoses juhtumi analüüsimisega. Arvan, et töö eesmärgid said hästi paika pandud, ning järgmisel nädalal raamatukokku minnes on silme ees ettekujutlus olemas, kuidas töö tegemine hakkab välja nägema. Üks kogemus juhtumi analüüsi tegemisest on olemas ja arvan, et see aitab seekordsele ülesande tegemisele väga palju kaasa. Jään ootama teisipäeva, kui tuleb taaskord suunduda raamatukokku. Loengus sai analüüsitud ka ennast grupis. Minu arvates väga kasulik analüüs, sest silme ees on minu tugevused, ning need oskused, mis vajavad veel arendamist. Arendustööd saab teha grupitöid tehes. Üldiselt öeldes oleks võinud terve see nädal huvitavam olla, kuid kahjuks ei olnud. Ehk siis järgmine on teadmisterohkem.

Viies nädal

Sellel nädalal jäid mitmed loengud ära, võimalus oli iseseisvaid töid teha. Kasutasin seda juhust ja suutsin mitmeid asju valmis teha, mille üle tunnen uhkust, sest tähtaegadeni on veel aega. Tundub, et enam ei jätagi tööde tegemist just väga viimasele minutile, saan need varem valmis. See nädal ei olnud ka loengut "Õppimine täiskasvanueas". Samas ei saaks öelda, et seda loengut ei olnud, see küll oli, aga toimus e-õppes. Lihtsalt ei pidanud kooli minema, mis oli hea vaheldus, sest hommikul oli võimalik oma uni täis magada. Iseseisva töö tegemine selles loengus õnnestus päris hästi. Rühmade kaupa tuli analüüsida ühe juhtumi probleemi. Tavaliselt on meid rühmatöö tegemise ajal kolm, kuid seekord tuli kahekesi hakkama saada, sest kolmas liige oli koolitusel. Esialgu ülesandega tutvumise ajal tundus, et midagi väga keerulist ei pea tegema, et saame ülesandega hakkama. Ainuke raskendav asi oli ajalimiit, milleks oli 45 minutit (I etapi tegemine). Oleks tahtnud oma mõtteid pikemalt kirja panna ning samuti rühmakaaslasega rohkem arutleda antud teema üle, kuid kuna küsimusi antud ülesandes oli mitmeid, ei jäänud kahjuks arutlemiseks eriti aega. Kui me olime ülesande üles laadinud, siis oli tunne, et midagi jäi nagu puudu. Ilmselt oli puudus arutlemisest, sest läbi msn-i oli minu arvates sellist tööd suhteliselt kehva teha. Keeruline oleks olnud ka rühmakaaslasega kokku saada, sest töö oli vaja ära esitada ja aeg tiksus muudkui meie kahjuks. Võiks öelda, et töö kohta tagasiside saades saabus väike kergendus, sest midagi hullu meie tehtud töös ei olnud. Seega linnuke kirjas ja sai jätkata antud ülesande järgmiste etappidega. Vaatasime, mis materjali saaksime kasutada selle juhtumi probleemi süvendatud analüüsiks ning reedel suundusime raamatukokku seda tööd tegema, kus liitus ka meie kolmas rühmakaaslane. Tiim oli jälle koos ja töö sujus päris ladusalt. Kõik otsisid raamatutest erinevat materjali, kuidas saaks antud probleemi analüüsida. Kui materjal oli koos, siis sai hakatud seda kirja panema. Mina olin seekord siis sekretäri rollis, kes kõik asjad kirja pani, samal ajal kui rühmakaaslased dikteerisid teksti. Jäin selle ülesande sooritusega rahule, sest kõik rühmakaaslased andsid võrdselt oma panuse töösse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et sel nädalal sai palju õpitud selle kohta, kuidas juhtumit analüüsida. Tutvutud sai ka vastava kirjandusega. Vaatamata sellele, et mitmed loengud jäid ära, oli see nädal väga tööderohke, sest ära jäänud loengutes tuli teha samuti iseseisev töö. Minu jaoks oli möödunud nädal väga edukas, väga paljud kodutööd said tehtud ja ma tunnen, kuidas see tööde koormuse hulk järjest väheneb. Mõtlen positiivselt- enam pole palju jäänud (umbes kaks nädalat) ning siis saab mõnda aega puhata :)